Projekti eesmärgid:
* kasvatada õpilastes lugemishuvi
* õpetada rohkem kasutama arvutit
* korjata andmeid teadmiste kohta muinajuttudest
* laiendada õpilaste silmaringi
Projekti käik:
Oktoober 2007.
Lastele antud ülesanne:
1. lugeda võimalikult palju muinasjutte
2. leida teaduslikke materjale muinasjuttudest
November 2007.
Kohtla Põhikooli 5.klassi õpilased koostasid küsimustiku "Muinasjutt".
Küsimustiku eesmärk: koguda andmeid selle kohta, kas lastele meeldib lugeda muinasjutte, missuguseid muinsajutte üldse loevad kaasaegsed lapsed jne.
Küsimustik sisestati arvutisse ja küsitleti meie kooli õpilasi.
Detsember 2007.
Kohtla Põhikooli 6.klassi õpilased töötlesid kogutud andmeid ja koostasid aruande.
Jaanuar 2008.
Kohtla Põhikooli 3.klassi õpilased joonistasid programmis Painti oma lemmikmuinasjutu illustratsiooni.
Kohtla Põhikooli 5.klassi õpilased koostasid ristsõna eepose "Kalevipoeg" põhjal. Sisestasid ristsõna arvutisse, kasutades veebilehekülge http://puzzlemaker.discoveryeducation.com/
Kohtla Põhikooli 6.klassi õpilased tegid programmisPowerPoint esitlused oma lemmikmuinasjuttudest.
Jaanuar - Veebruar 2008.
Kõik õpilased osalevad aruandeblogi koostamisel.
Mis on muinasjutt?
Teaduslikud seletused:
Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks.
Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust.
Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks.
Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood).
Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle.
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd".
Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.
Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks.
Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing.
Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega. Selliste tunnuste hulka kuuluvad kindlad algus- ja lõpuvormelid (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12).
Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks.
Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood).
Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle.
Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd".
Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.
Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks.
Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing.
Eepos
Eepos tähendas algselt ulatuslikku luulevormilist jutustavat teost, aga tänapäeval ulatuslikku lugu (jututsüklit) sidumata kõnes. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast εποποιΐα (epopoiia, epos –kõne, poiein –teha), mis tähistas üldiselt heksameetris kirjutatud luuleteost.
Pildi autor: Oskar Kallis
Pildi autor: Kristjan Raud
"Kalevipoeg" on tõlgitud saksa, vene, ungari, läti, soome, tšehhi, leedu, rumeenia, ukraina, inglise, rootsi ja prantsuse keelde, lühendatud tõlked on taani, juudi, itaalia ja esperanto keeles.
Tegelikult eepos on ka muinasjutt. Eesti eepos on "Kalevipoeg.
Pildi autor: Oskar Kallis"Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos.
19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest.
19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest.
Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat. Kreutzwaldi kirjanduslik osavus võimaldas tal luua hulgaliselt regivärssi meenutavaid värsiridu, mis tervikuna mõjusid üsna loomulikult.
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutswald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused.
Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."
Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat. Kreutzwaldi kirjanduslik osavus võimaldas tal luua hulgaliselt regivärssi meenutavaid värsiridu, mis tervikuna mõjusid üsna loomulikult.
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutswald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused.
Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kanglasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Tagasi kodus saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest väsinuna annab ta lõpuks valitsuse üle Olevipojale ning vanast needusest märgitud saatus viib ta jõe äärde, kus kunagi vette pillatud mõõk tal jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."
Pildi autor: Kristjan Raud "Kalevipoeg" on tõlgitud saksa, vene, ungari, läti, soome, tšehhi, leedu, rumeenia, ukraina, inglise, rootsi ja prantsuse keelde, lühendatud tõlked on taani, juudi, itaalia ja esperanto keeles.
Meie naaberriikide eeposed:
· "Vanem Edda" (skandinaavia)
· "Noorem Edda" (skandinaavia)
· "Kalevala" (soome)
· "Lāčplēsis" (läti)
· "Peko" (setu)
· "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" (setu)
· "Kuldmamma" (eesti)
· bõliinad (vene)
· "Noorem Edda" (skandinaavia)
· "Kalevala" (soome)
· "Lāčplēsis" (läti)
· "Peko" (setu)
· "Neio koolulaul & Suurõq sajaq" (setu)
· "Kuldmamma" (eesti)
· bõliinad (vene)
Eesti muinasjutud
Nagu me juba kirjutasime, eesti muinasjuttude varamus on esindatud loomamuinasjutud, imemuinasjutud, legendilaadsed muinasjutud, novellilaadsed muinasjutud ja muinasjutud vanapaganast. Muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, mets- ja koduloomad.
Siin sa leiad mõned eesti muinasjutud. Muinasjutud on esitatud nii, nagu neid omal ajal räägiti või kirja pandi.
MISPÄRAST EI ELA VALASKALA PEIPSI VEES?
Tema on tahtnud tulla Peipsi vette. Aga kiiss on lähnud talle vasta jõe lahkmele, et: "Sõber, ära mine sinna, sinust ei ole sääl midagi üle jääda. Mina olin palju tugevam. Mul oli seitse sülda silme vahel. Aga vaata, miskene luu-kondine ma nüid olen. Ega sinusugusest ei jää ühtegi üle, kui juba mina niisugune olen!"
Vaalaskala käänis ümber ja läks kohe merde tagasi.
KIHULASED HOBUST MURDMAS
Üts hopõn sei ütel ilusal suvõ-õdangul(1) üte niidü tsori(2) pääl, miä mõtsast sisse oll piirat.
Tuul, niu kunagi vaiki õdangul, oli kihulaisi hirmus pal'lo ja kõk tükke vaese hobõsõ pääle. Küll hopõn kannatas edesi süvven, kuna tä jo' kihulaisi mitundsada uma hannaga kuulus lei(3). Sõski, mis tõõsõ kihulasõ tuust huulva? Murdva uisku, niu üsäga' pääle.(4)
Hopõn, näten, et asi jo liialõ lätt minemä, lask maha ja väherdäs. Kihulasõ, kiä sõs, ku' hopõn maha nakas laskma, veedükese niu kohmõtus õnõ saije(5), saije niu julgõmbas õnõ ja murri vahtsõst(6) suurõmba julgusõga hobõsõ manu.
Oli hopõn uma jao külalt väherdänü, karas ta üles ja raput hinnast tublistõ kõgõst maast ja muust kraamist, miä väherden külge nakati(7), puhtas. Õkva8 ku' olõs kihulasilõ nuiaga pähä lüüd, tagasi(9) nä kaugõmballõ ja lintsi(10) ütstõõsõst läbisegi esihinne(11) [vahel] kõnõldõn: "Oll mehi, lõppi(12) mehi. Mahavõtmine es olõ suur asi, a' ellu võtta - tuu um jo rasõhõp(13). Olõs meid viil üts miis rohkõmb olnu, sõs olõs mii tä elu kah võtnu!"Seost aost(14) pääle umma küll kihulasõ ni mõnigi kõrd hobõsõ maha murdnu, a' et näil õks ega kord ütte miist puudus oll, selleperäst um ka õnnõkaupa hopõn ega kõrd ellu jäänü.
SÕNASELETUSED
1 õhtul
2 kitsas, mäda niiduriba (metsa vahel)
3 surnuks lõi
4 murravad rüsinal nagu sülega peale
5 veidike nagu kohmetanuks aga said
6 murdsid, tungisid uuesti
7 mis väherdades külge hakkas
8 otsekui, justkui
9 taganesid
10 lendasid
11 iseenda
12 lõppes, sai otsa
13 raskem
14 sellest ajast
VAENE TÕNU
Ükskord elas ühes kuningalinnas mees, keda teised vaeseks Tõnuks kutsusid. Ta ise polnud küll selle nimega rahul, aga ta ei võinud ka midagi sinna parata, et teda nõnda kutsuti. Ükskord juhtus kuningas temal linnas vastu tulema, ta teretas kuningat, kuningas võttis tervise vastu sõnadega: "Tere, tere, vaene Tõnu!"
Tõnu ütles: "Aus kuningas, kas sa võiks mulle seda ütelda, mikspärast mind vaeseks Tõnuks kutsutakse? Kas mina siis üksi vaene maa pääl olen, ja palun õpetada, kuidas ma rikkaks saada võiksin."Kuningas käskis Tõnu enese järele tulla ja Tõnu käis kuninga taga kuni uhkesse kuningalossi. Seal tõi kuningas suure hulga paksusi raamatuid välja, istus maha ja ütles Tõnule: "Ma tahan neist raamatutest otsida, kus sinu õnn on, või pole sa oma õnne kohta veel mitte juhtunud." Kuningas sirvis raamatuid juba hulk aega, aga vaese Tõnu õnn ei tulnud kuskiltki nähtavale. Seal tuli kuninga ainus tütar uksest sisse ja küsis hulka raamatuid isa ees nähes: "Mis sa otsid, isa, nende raamatute seest?"
Kuningas kostis: "Otsin, kuida vaene Tõnu võiks rikkaks saada."
Siis ütles tütar: "Armas isa, sa oled niisama rumal kui Tõnugi, sest ega inimese õnne raamatutes ei ole, seda peab inimene ise siin maa pääl otsima, ja kui tal enesel teda ei ole, vast on siis ta tema naisel ja lastel."
Kuningas vihastas väga oma tütre ütlemise peale ja ütles:"Oled sa nõnda tark, siis pead sa vaese Tõnu naiseks saama ja ma tahan näha, kas tal on siis õnne rohkem kui enne. Sa oled küll kaua minu juures elanud, kaasa ei saa sa midagi ja pead paljalt(1) Tõnule minema."
Tütar pidi isa käsku kuulma ja jäi Tõnu naiseks.
Tõnu oli ühe rikka mehe teenistuses, kelle laevad käisid võõral maal kaupa vahetamas. Tõnu palus peremeest, et see talle palka juure lisaks, aga [peremees] ei võtnud teda kuuldagi. Vaene Tõnu pidi endse palgaga teenima; ta läks nukra meelega peremehe juurest laeva peale, sest seal algas valmistus sõidu vastu võõrale maale. Pea oli kõik valmis ja kui peremees laeva peale jõudis, vinnati ankrud üles ja laevad läksid kui luiged laialise vee peale.
Mõne päeva pärast, kui nad rannast ju kaugel olid, jäi laev äkisti hea tuule käes seisma ega liikunud enam sammu paigalt. Küll otsiti viga, aga asjata, midagi ei leitud. Viimati sundis peremees madruseid alla vette minema vaatama, mis laeva kinni peab. Madrused kartsid uppumist ja panid vastu. Peremees pahandas ennast ja ütles: "Teie loodate igal hädaajal Tõnu peale ja tahate, et tema kõik peab ära tegema, ehk ta küll teist vähem palka saab."
Kui keegi neist ei tahtnud vette minna, tõotas peremees ühe laeva sellele kinkida, kes selle lahti oleks päästnud. Siis ütles Tõnu: "Ma lähen alla ja päästan lahti." Varsti ronis ta laeva nina mööda alla ja nägi seal kaks meest vee sees laeva kinni hoidvat. Tõnu käratas neile: "Mis te hoiate sellest laevast kinni, mis teil temaga tegemist on?"
Mehed vastasid: "Meie läksime kahekesi vaidlema, kumb kallim on, kas raud või vask, ja et me sellega ise õigeks ei saanud, sellepärast hoidsime laeva kinni, et mõni alla tuleks ja meile õigust mõistaks. Ja et sa siia oled tulnud, siis ütle meile nüüd õigust."
Tõnu ei mõtelnud kaua ja ütles: "Teil on mõlemil õigus: ehk küll vask rauast kallim on, on selle eest raud vasest tarvilikum, nagu siin laevagi küljes teda näete olevat."
Mehed said selle üle väga rõõmsaks, et neil mõlemil õigust on, ja ütlesid: "Et sa meile õigust oled mõistnud, siis kingime sulle ühe kanamuna-suuruse kivi; sel kivil on niisugune võim, et ta pimedas valgust annab."
Tõnu tänas ja ronis laeva laele ja laev lendas jälle edasi.Peremees täitis oma tõotust ja kinkis Tõnule ühe väiksema laeva. Tõnu läks selle peale ja oli seal peremeheks. Hea tuule abil said nad peagi võõrale maale, kus kaup pidi vahetatud saama. Teised neli vahetasid oma kaupasid, aga Tõnu puhkas rahulisti, nagu poleks tal midagi tegemist olnud. Seal tuli kapten, kes võõrast linna käis silmitsemas, laeva peale ja äratas Tõnu üles. Tõnu kargas maast üles ja läks otsekohe selle maa kuninga juurde ja näitas seda muna, mis ta oli kingituseks saanud, ja rääkis talle, mis eest see kingiti. Kuningas vaatas kivi ja ütles: "See kivi on palju väärt ja kui sa teda tahad ära anda, siis annan ma sulle selle eest nelikümmend miljoni rubla, ja et sa kohut nii õigesti oled mõistnud, siis kingin ma sulle kindrali au, riided, kuldvöö ja mõõga."
Tõnu müüs kivi kuningale ära ja sai rikkaks kuulsaks meheks. Nüüd laskis kuningas laevast kaupa välja tuua ja seda siidiga ja sametiga täita. Ja kui laevad täis said, siis sõitis vaene Tõnu kuninga tõllas nelja hobusega sadamasse laeva juure, kus teda ükski ei tunnud ja suure austamisega vastu võtsid. Tõnu andis käsku ja laev hakkas sõitma.
Mitme päeva järele jõudsid nad õnnelikult kodumaale. Sadama ligidale jõudes anti laeva pealt märki, et laeva peal üks suurem ülem on, ja varsti mürasid suuredtükid linnas kindrali auks. Ja kui kindral Tõnu maale astus, tundis kuningas ta ära, võttis oma tõlda ühes oma tütrega ja sõitis lossi. Kodus ütles ta oma tütrele: "Nüüd ma näen, et see õige oli, mis sa mulle ütlesid."
Kindral Tõnu jäi nüüd oma emandaga kuningalossi elama. Ja kui kuningas surma tundis ligidal olevat, andis ta valitsuse oma väimehe kätte, kes targasti ja ausasti riigi üle valitsema hakkas.
Sõnaseletus:
1. ilma kaasavarata
Palju muud saab lugeda webilehel: http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/
Siin sa leiad mõned eesti muinasjutud. Muinasjutud on esitatud nii, nagu neid omal ajal räägiti või kirja pandi.
MISPÄRAST EI ELA VALASKALA PEIPSI VEES?
Tema on tahtnud tulla Peipsi vette. Aga kiiss on lähnud talle vasta jõe lahkmele, et: "Sõber, ära mine sinna, sinust ei ole sääl midagi üle jääda. Mina olin palju tugevam. Mul oli seitse sülda silme vahel. Aga vaata, miskene luu-kondine ma nüid olen. Ega sinusugusest ei jää ühtegi üle, kui juba mina niisugune olen!"
Vaalaskala käänis ümber ja läks kohe merde tagasi.
KIHULASED HOBUST MURDMAS
Üts hopõn sei ütel ilusal suvõ-õdangul(1) üte niidü tsori(2) pääl, miä mõtsast sisse oll piirat.
Tuul, niu kunagi vaiki õdangul, oli kihulaisi hirmus pal'lo ja kõk tükke vaese hobõsõ pääle. Küll hopõn kannatas edesi süvven, kuna tä jo' kihulaisi mitundsada uma hannaga kuulus lei(3). Sõski, mis tõõsõ kihulasõ tuust huulva? Murdva uisku, niu üsäga' pääle.(4)
Hopõn, näten, et asi jo liialõ lätt minemä, lask maha ja väherdäs. Kihulasõ, kiä sõs, ku' hopõn maha nakas laskma, veedükese niu kohmõtus õnõ saije(5), saije niu julgõmbas õnõ ja murri vahtsõst(6) suurõmba julgusõga hobõsõ manu.
Oli hopõn uma jao külalt väherdänü, karas ta üles ja raput hinnast tublistõ kõgõst maast ja muust kraamist, miä väherden külge nakati(7), puhtas. Õkva8 ku' olõs kihulasilõ nuiaga pähä lüüd, tagasi(9) nä kaugõmballõ ja lintsi(10) ütstõõsõst läbisegi esihinne(11) [vahel] kõnõldõn: "Oll mehi, lõppi(12) mehi. Mahavõtmine es olõ suur asi, a' ellu võtta - tuu um jo rasõhõp(13). Olõs meid viil üts miis rohkõmb olnu, sõs olõs mii tä elu kah võtnu!"Seost aost(14) pääle umma küll kihulasõ ni mõnigi kõrd hobõsõ maha murdnu, a' et näil õks ega kord ütte miist puudus oll, selleperäst um ka õnnõkaupa hopõn ega kõrd ellu jäänü.
SÕNASELETUSED
1 õhtul
2 kitsas, mäda niiduriba (metsa vahel)
3 surnuks lõi
4 murravad rüsinal nagu sülega peale
5 veidike nagu kohmetanuks aga said
6 murdsid, tungisid uuesti
7 mis väherdades külge hakkas
8 otsekui, justkui
9 taganesid
10 lendasid
11 iseenda
12 lõppes, sai otsa
13 raskem
14 sellest ajast
VAENE TÕNU
Ükskord elas ühes kuningalinnas mees, keda teised vaeseks Tõnuks kutsusid. Ta ise polnud küll selle nimega rahul, aga ta ei võinud ka midagi sinna parata, et teda nõnda kutsuti. Ükskord juhtus kuningas temal linnas vastu tulema, ta teretas kuningat, kuningas võttis tervise vastu sõnadega: "Tere, tere, vaene Tõnu!"
Tõnu ütles: "Aus kuningas, kas sa võiks mulle seda ütelda, mikspärast mind vaeseks Tõnuks kutsutakse? Kas mina siis üksi vaene maa pääl olen, ja palun õpetada, kuidas ma rikkaks saada võiksin."Kuningas käskis Tõnu enese järele tulla ja Tõnu käis kuninga taga kuni uhkesse kuningalossi. Seal tõi kuningas suure hulga paksusi raamatuid välja, istus maha ja ütles Tõnule: "Ma tahan neist raamatutest otsida, kus sinu õnn on, või pole sa oma õnne kohta veel mitte juhtunud." Kuningas sirvis raamatuid juba hulk aega, aga vaese Tõnu õnn ei tulnud kuskiltki nähtavale. Seal tuli kuninga ainus tütar uksest sisse ja küsis hulka raamatuid isa ees nähes: "Mis sa otsid, isa, nende raamatute seest?"
Kuningas kostis: "Otsin, kuida vaene Tõnu võiks rikkaks saada."
Siis ütles tütar: "Armas isa, sa oled niisama rumal kui Tõnugi, sest ega inimese õnne raamatutes ei ole, seda peab inimene ise siin maa pääl otsima, ja kui tal enesel teda ei ole, vast on siis ta tema naisel ja lastel."
Kuningas vihastas väga oma tütre ütlemise peale ja ütles:"Oled sa nõnda tark, siis pead sa vaese Tõnu naiseks saama ja ma tahan näha, kas tal on siis õnne rohkem kui enne. Sa oled küll kaua minu juures elanud, kaasa ei saa sa midagi ja pead paljalt(1) Tõnule minema."
Tütar pidi isa käsku kuulma ja jäi Tõnu naiseks.
Tõnu oli ühe rikka mehe teenistuses, kelle laevad käisid võõral maal kaupa vahetamas. Tõnu palus peremeest, et see talle palka juure lisaks, aga [peremees] ei võtnud teda kuuldagi. Vaene Tõnu pidi endse palgaga teenima; ta läks nukra meelega peremehe juurest laeva peale, sest seal algas valmistus sõidu vastu võõrale maale. Pea oli kõik valmis ja kui peremees laeva peale jõudis, vinnati ankrud üles ja laevad läksid kui luiged laialise vee peale.
Mõne päeva pärast, kui nad rannast ju kaugel olid, jäi laev äkisti hea tuule käes seisma ega liikunud enam sammu paigalt. Küll otsiti viga, aga asjata, midagi ei leitud. Viimati sundis peremees madruseid alla vette minema vaatama, mis laeva kinni peab. Madrused kartsid uppumist ja panid vastu. Peremees pahandas ennast ja ütles: "Teie loodate igal hädaajal Tõnu peale ja tahate, et tema kõik peab ära tegema, ehk ta küll teist vähem palka saab."
Kui keegi neist ei tahtnud vette minna, tõotas peremees ühe laeva sellele kinkida, kes selle lahti oleks päästnud. Siis ütles Tõnu: "Ma lähen alla ja päästan lahti." Varsti ronis ta laeva nina mööda alla ja nägi seal kaks meest vee sees laeva kinni hoidvat. Tõnu käratas neile: "Mis te hoiate sellest laevast kinni, mis teil temaga tegemist on?"
Mehed vastasid: "Meie läksime kahekesi vaidlema, kumb kallim on, kas raud või vask, ja et me sellega ise õigeks ei saanud, sellepärast hoidsime laeva kinni, et mõni alla tuleks ja meile õigust mõistaks. Ja et sa siia oled tulnud, siis ütle meile nüüd õigust."
Tõnu ei mõtelnud kaua ja ütles: "Teil on mõlemil õigus: ehk küll vask rauast kallim on, on selle eest raud vasest tarvilikum, nagu siin laevagi küljes teda näete olevat."
Mehed said selle üle väga rõõmsaks, et neil mõlemil õigust on, ja ütlesid: "Et sa meile õigust oled mõistnud, siis kingime sulle ühe kanamuna-suuruse kivi; sel kivil on niisugune võim, et ta pimedas valgust annab."
Tõnu tänas ja ronis laeva laele ja laev lendas jälle edasi.Peremees täitis oma tõotust ja kinkis Tõnule ühe väiksema laeva. Tõnu läks selle peale ja oli seal peremeheks. Hea tuule abil said nad peagi võõrale maale, kus kaup pidi vahetatud saama. Teised neli vahetasid oma kaupasid, aga Tõnu puhkas rahulisti, nagu poleks tal midagi tegemist olnud. Seal tuli kapten, kes võõrast linna käis silmitsemas, laeva peale ja äratas Tõnu üles. Tõnu kargas maast üles ja läks otsekohe selle maa kuninga juurde ja näitas seda muna, mis ta oli kingituseks saanud, ja rääkis talle, mis eest see kingiti. Kuningas vaatas kivi ja ütles: "See kivi on palju väärt ja kui sa teda tahad ära anda, siis annan ma sulle selle eest nelikümmend miljoni rubla, ja et sa kohut nii õigesti oled mõistnud, siis kingin ma sulle kindrali au, riided, kuldvöö ja mõõga."
Tõnu müüs kivi kuningale ära ja sai rikkaks kuulsaks meheks. Nüüd laskis kuningas laevast kaupa välja tuua ja seda siidiga ja sametiga täita. Ja kui laevad täis said, siis sõitis vaene Tõnu kuninga tõllas nelja hobusega sadamasse laeva juure, kus teda ükski ei tunnud ja suure austamisega vastu võtsid. Tõnu andis käsku ja laev hakkas sõitma.
Mitme päeva järele jõudsid nad õnnelikult kodumaale. Sadama ligidale jõudes anti laeva pealt märki, et laeva peal üks suurem ülem on, ja varsti mürasid suuredtükid linnas kindrali auks. Ja kui kindral Tõnu maale astus, tundis kuningas ta ära, võttis oma tõlda ühes oma tütrega ja sõitis lossi. Kodus ütles ta oma tütrele: "Nüüd ma näen, et see õige oli, mis sa mulle ütlesid."
Kindral Tõnu jäi nüüd oma emandaga kuningalossi elama. Ja kui kuningas surma tundis ligidal olevat, andis ta valitsuse oma väimehe kätte, kes targasti ja ausasti riigi üle valitsema hakkas.
Sõnaseletus:
1. ilma kaasavarata
Palju muud saab lugeda webilehel: http://www.folklore.ee/pubte/muina/antoloogia/
Muinasjutud reisidest
Üks tuntumatest reisiraamatutest on Jonathan Swifti "Gulliveri reisid"
Jonathan Swift sündis 30.novembril 1667. aastal Iirimaal. "Gulliveri reisid" kirjutas ta 1726.aastal.
Esimese raamatu väljaande tiitelleht.
Kas sa tead...
... et Saksamaal on jõgi nimega A
... et Prantsusmaal on linn nimega I
... et jõe Mekong lisajõe nimetus on U
... Ameerika Ühendriikides Massachusttsis on väike järv nimega
CHARGOGAGOGGMANCHAUGGAGOGCHAUBUNAGUNGAMAUGG
mida tõlgitakse nagu: "Mina hakkan püüdma kala sellel kaldal, sina - teisel kaldal, aga keskel ei püüa keegi."
Jonathan Swift sündis 30.novembril 1667. aastal Iirimaal. "Gulliveri reisid" kirjutas ta 1726.aastal.
Esimese raamatu väljaande tiitelleht.Kas sa tead...
... et Saksamaal on jõgi nimega A
... et Prantsusmaal on linn nimega I
... et jõe Mekong lisajõe nimetus on U
... Ameerika Ühendriikides Massachusttsis on väike järv nimega
CHARGOGAGOGGMANCHAUGGAGOGCHAUBUNAGUNGAMAUGG
mida tõlgitakse nagu: "Mina hakkan püüdma kala sellel kaldal, sina - teisel kaldal, aga keskel ei püüa keegi."
Loss
- Üks kord elas kuningatütar...
- Kus ta elas?
- Loomulikult lossis!
- Mina ka tahaks elada lossis!!!
- Kas sa tead, et ka Eestis palju losse on?
Sangaste loss on Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Sangaste vallas, mõisa tähelepanuväärseim ehitis.
Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag.
Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!”
Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg. Aastal 2007 kuulub loss Eesti riigile.
Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures.
Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele.
Lossil on 168 akent.
Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni.
Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist.
Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted.
Alatskivi loss Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg.
1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem.
Historitsistlik loss sai 1885. aastal viie aasta ehitustöö tulemusena valmis.
Glehni loss Tallinna lähedase Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn rajas 19. sajandi lõpul looduskauni Mustamäe nõlva servale metsaparki endale uue eluaseme. Mustamäe kõrvalmõisana (saksa k Hohenhaupt) või ka Glehni lossina tuntud paik oli tollal linnalähedane mets; praegu asub seal Tallinna (Nõmme) äärelinn. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes.
1886. aastal von Glehni enda projekti järgi valminud mõis (loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale.
Lossi (peahoone) lähikonnas asuvad von Glehni enda rajatud lohe ja sarvilise Kalevipoja skulptuurid. Viimane on taastatud 1980tel aastatel. Lähistel asuvad ka kasvuhoone (nn palmimaja) varemed.
Mõis (loss) hävis Esimeses maailmasõjas, mis jättis tast alles ainult müürid. Loss taastati varemeist 1970tel aastatel Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasmajaks. Seal toimuvad mitmesugused kultuuriüritused.
Nikolai von Glehni poolt lossi ümbrusse jäetud parkmets on kaasajal säilinud vaid lossi lääneküljel. Idaküljel on suure osa metsa asendanud Nõmme aedlinna eramukvartalid, mis 1920-30tel aastatel planeerituna on jõudnud lausa lossi külje alla.
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Tallinna linna territooriumile.
Kadrioru loss 1714. aastal ostis Peeter I ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik.
22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.
1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal.
Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel.
Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina.
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta.
18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed.
Eestis on veel järgmised lossid:
Koluvere loss
Neeruti loss
Sillapää loss
Suuremõisa loss
Toompea loss
Helme loss
Kiltsi loss
Laitse loss
Maarjamäe loss
Olustvere loss
Põltsamaa loss
Taagepera loss
Vasalemma loss 
Saku mõis
Kalvi mõis
- Kus ta elas?
- Loomulikult lossis!
- Mina ka tahaks elada lossis!!!
- Kas sa tead, et ka Eestis palju losse on?
Sangaste loss on Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Sangaste vallas, mõisa tähelepanuväärseim ehitis.
Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag.Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!”
Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg. Aastal 2007 kuulub loss Eesti riigile.
Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures.Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele.
Lossil on 168 akent.
Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni.
Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist.
Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted.
Alatskivi loss Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg.
1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem.Historitsistlik loss sai 1885. aastal viie aasta ehitustöö tulemusena valmis.
Glehni loss Tallinna lähedase Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn rajas 19. sajandi lõpul looduskauni Mustamäe nõlva servale metsaparki endale uue eluaseme. Mustamäe kõrvalmõisana (saksa k Hohenhaupt) või ka Glehni lossina tuntud paik oli tollal linnalähedane mets; praegu asub seal Tallinna (Nõmme) äärelinn. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes.
1886. aastal von Glehni enda projekti järgi valminud mõis (loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale.Lossi (peahoone) lähikonnas asuvad von Glehni enda rajatud lohe ja sarvilise Kalevipoja skulptuurid. Viimane on taastatud 1980tel aastatel. Lähistel asuvad ka kasvuhoone (nn palmimaja) varemed.
Mõis (loss) hävis Esimeses maailmasõjas, mis jättis tast alles ainult müürid. Loss taastati varemeist 1970tel aastatel Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasmajaks. Seal toimuvad mitmesugused kultuuriüritused.
Nikolai von Glehni poolt lossi ümbrusse jäetud parkmets on kaasajal säilinud vaid lossi lääneküljel. Idaküljel on suure osa metsa asendanud Nõmme aedlinna eramukvartalid, mis 1920-30tel aastatel planeerituna on jõudnud lausa lossi külje alla.
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Tallinna linna territooriumile.
Kadrioru loss 1714. aastal ostis Peeter I ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik.
22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.
1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal.
Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel.
Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina.
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta.18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed.
Eestis on veel järgmised lossid:
Koluvere loss
Neeruti loss
Sillapää loss
Suuremõisa loss
Toompea loss
Helme loss
Kiltsi loss
Laitse loss
Maarjamäe loss
Olustvere loss
Põltsamaa loss
Taagepera loss
Vasalemma loss 
Saku mõis
Kalvi mõisMida õpetab muinasjutt?
Siin on meie 3.klassi õpilaste lemmikute muinasuttude illustratsioonid.
Ragnar Kauril
Marielle Kurs
Kristin Rastvorov
Kevin Suurmägi
Herko-Ardi Virumäe
Ats Rand
Ragnar Kauril
Marielle Kurs
Kristin Rastvorov
Kevin Suurmägi
Herko-Ardi Virumäe
Ats Rand"Mulle meeldib muinasjutt "Karu - Kalle 365 seiklust" , mis kirjutas Maan Jansen. See lugu räägib, kuidas leida sõpru." Ats Rand.
"Muinasjutt "Punamütsike" õpetab: Esiteks, Kõike ei tasu uskuda, mis raagitakse. Teiseks, Headus võidab kurja." Kevin Suurmägi
"Mulle meeldib muinasjutt "Metsluiged" Hans Christan Andersen. Muinasjutt räägib tüdrukust, kelle armastus vendade vastu andis talle jaksu, julgust ja kannatust taluda pinna, valu ja hirmu. Lugu õpetab armastama lähedasi, isegi kui selleks oleks vaja riskida oma eluga." Herko-Ardi Virumäe
"Maailmas on olemas head ja halvad inimesed. Häid inimesi aitavad head haldjad , halbu, kes on õelad, kadedad, kurjad, aitavad halvad haldjad. Tähtis on elus olla aus, täpne ja sõnapidaja. Võidab õiglus. Mulle meeldib kõige rohkem muinasjutt "Tuhkatriinu" C.Perrault." Kristin Rastvorov.
"Mulle meeldib raamat "Tuhvel". See raamat räägib väikesest kutsikast, kellele ei meeldinud jahti pidada. Ta ajas vahepeal liblikaid taga ja kukkus.Teised loomad naersid ta üle. Kutsikas sai tigedaks ja ajas neid taga. Peremees sai tigedaks ja võttis ta hommikul jahile kaasa. Jahikoera temast ei saanud, aga selle eest aitas ta teisi loomi metsas, kes olid hädas. Leidis ka peretütre nuku ja viis peremehe kella ning peremees oli ta üle uhke. Nii sai temast hoopis valvur. Ka teised loomad said tema sõbraks. Tuleb aidata teisi, siis on ka nemad sinu vastu head." Marielle Kurs.
Siin joonistavad 3.klassi õpilased arvutiklassis lemmikmuinasjutu kohta pilte
Ristsõnad "Kalevipoeg"
Nende ristsõnade autorid on 5.klassi õpilased.
Kalevipoeg (Autorid: Märt Grauberg, Kaspar Kert, Matthias-Johhan Kurs)
Paremale:
2. Kellega Kalevipoeg kohtus Soome minnes?
4. Kes varastas Linda?
5. Kuhu sõitis Kalevipoeg oma laevaga?
8. Kes oli Kalevipoja ema?
9. Mitu venda oli Kalevipojal?
10. Mis oli Kalevipoja laeva nimi?
11. Kelle mõõga sai Kalevipoeg endale?
Alla:
1. Kes võttis Linda naiseks?
3. Mida läks Kalevipoeg pärast surma valvama?
5. Mis hävitas Kalevipoja?
6. Millest oli põrgupiigade kübar tehtud?
7. Kuhu ehitas Kalev kuningriigi?
_____________________________________
Kalevipoeg (Gerda Voldek, Ksenia Brazovskihh)
Paremale:
2. Kellega Kalevipoeg kohtus Soome minnes?
4. Kes varastas Linda?
5. Kuhu sõitis Kalevipoeg oma laevaga?
8. Kes oli Kalevipoja ema?
9. Mitu venda oli Kalevipojal?
10. Mis oli Kalevipoja laeva nimi?
11. Kelle mõõga sai Kalevipoeg endale?
Alla:
1. Kes võttis Linda naiseks?
3. Mida läks Kalevipoeg pärast surma valvama?
5. Mis hävitas Kalevipoja?
6. Millest oli põrgupiigade kübar tehtud?
7. Kuhu ehitas Kalev kuningriigi?
_____________________________________
Kalevipoeg (Gerda Voldek, Ksenia Brazovskihh)
Paremale:
4. Milline järv tekkis Linda pisaratest?
7. Milline vend viskas kivi kõige kaugemale?
8. Mis oli Kalevipoja laeva nimi?
9. Kuhu tahtis Kalevipoeg oma laevaga sõita?
Alla:
1. Kuidas kutsutakse praegu Kalevipoja hauda?
2. Kes sai kuningaks?
3. Kes õpetas Kalevipoega sõnadega "serviti!serviti!"?
5. Kuhu randa rajas Kalev riigi?
6. Kes varastas Linda?
8. Mis oli Kalevipoja naise nimi?
________________________________
"KaLev!PoeG* (Kevin Kaivoja, David Tina)
Paremale:
1. Kes sai riigi kuningaks?
6. Kuidas nad otsustasid seda?
8. Millest tekkis Ülemistejärv?
10. Kuhu randa rajas Klaevipoeg riigi?
11. Mitu poega oli vana Kalevil?
Alla:
2. Mida valvas Kalevipoeg pärast surma?
3. Kelle mõõga sai Kalevipoeg endale?
4. Kelle tappis Kalevipoeg Soomes?
5. Kuidas kutsutakse tänapäeval Kalevi hauda?
7. Mis oli Kalevipoja laeva nimi?
9. Kelle võttis Kalevipoeg endale naiseks?
5. klassi õpilased koostavad ristsõnu
5.klassi õpilased tegid programmis Kidspiration mõistekaarte oma lemmikmuinajuttudest
Tellimine:
Postitused (Atom)
