Muinasjutt Kohtla Põhikoolis: Loss

- Üks kord elas kuningatütar...
- Kus ta elas?
- Loomulikult lossis!
- Mina ka tahaks elada lossis!!!
- Kas sa tead, et ka Eestis palju losse on?
Sangaste loss on Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Sangaste vallas, mõisa tähelepanuväärseim ehitis.

Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag.
Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!”
Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg. Aastal 2007 kuulub loss Eesti riigile.

Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Katusealuses võib täheldada huvitavat efekti - seistes näoga katusealuse ühe samba suunas, siis seal sosistatu on selgelt kosta diagonaalis paikneva vastassamba juures.
Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele.
Lossil on 168 akent.
Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni.
Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist.
Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted.

Alatskivi loss Alatskivi mõisat (saksa k Allatzkiwwi) on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg.

1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem.
Historitsistlik loss sai 1885. aastal viie aasta ehitustöö tulemusena valmis.

Glehni loss Tallinna lähedase Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn rajas 19. sajandi lõpul looduskauni Mustamäe nõlva servale metsaparki endale uue eluaseme. Mustamäe kõrvalmõisana (saksa k Hohenhaupt) või ka Glehni lossina tuntud paik oli tollal linnalähedane mets; praegu asub seal Tallinna (Nõmme) äärelinn. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes.

1886. aastal von Glehni enda projekti järgi valminud mõis (loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone. Oma tornilaadsete soppide, sakmelise katuseääre ning pooleldi maa-aluse sissepääsuga meenutab hoone paljus keskaegset linnust. Eriti võimsa ja sihvakana mõjub lossi tagakülg, kuna loss on ehitatud otse klindinõlvale.
Lossi (peahoone) lähikonnas asuvad von Glehni enda rajatud lohe ja sarvilise Kalevipoja skulptuurid. Viimane on taastatud 1980tel aastatel. Lähistel asuvad ka kasvuhoone (nn palmimaja) varemed.
Mõis (loss) hävis Esimeses maailmasõjas, mis jättis tast alles ainult müürid. Loss taastati varemeist 1970tel aastatel Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasmajaks. Seal toimuvad mitmesugused kultuuriüritused.
Nikolai von Glehni poolt lossi ümbrusse jäetud parkmets on kaasajal säilinud vaid lossi lääneküljel. Idaküljel on suure osa metsa asendanud Nõmme aedlinna eramukvartalid, mis 1920-30tel aastatel planeerituna on jõudnud lausa lossi külje alla.
Ajaloolise jaotuse järgi Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Harjumaale Tallinna linna territooriumile.

Kadrioru loss 1714. aastal ostis Peeter I ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik.
22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.
1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 1720-1721 ehitati peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal.
Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel.
Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina.

Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta.
18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed.
Eestis on veel järgmised lossid:
Koluvere loss
Neeruti loss
Sillapää loss
Suuremõisa loss
Toompea loss
Helme loss
Kiltsi loss

Laitse loss